Kuimetsa karstialalt mis asub Raplamaal, Kuimetsa maastikukaitseala servas ning on kohalikele tuntud ka Iida urgetena. Tegemist on Eesti ühe suurima karstialaga, kus saab tutvuda langatusorgudega, karstilehtrite ning mitmesuguste karstikoobastega, millest märkimisväärseim on 12 meetri pikkune ja 8 meetri laiune kõlakojakujuline koobas. Läti Henriku kroonika andmetel peitsid neis koobastes end ka võõrvägede eest muistsed eestlased. Juba see fakt paneb mõtlema, milliseid seiklusi võiks siin lastega läbi mängida!

Kui väikesed pead on geoloogiast ja ajaloost pungil on paras hetk võtta aeg maha Eesti kauneimas rannas (me ei ole erapooletud – on see ju ka Minu Pusa pere kodurand!) - Nõva rannas Läänemaal. Justkui Eesti oma Bali või Tai paradiisisaar, kuid kordades parem, sest see on siin, meie juures ja meie oma. Nõval on laulev liiv, kutsuv sinine meri, kuumal päeval kosutust pakkuvad rannamännid ning kõige pehmemad metsarajad. Ja kui päeva lõpuks lahkuda ei suuda, aja Peraküla telkimisalal telk püsti, lõke üles ning jätka hommikul sama hooga uuesti.  

Merega on juba nii, et kui oled metsa vahelt mereäärde jõudnud, siis naljalt tagasi ei keera. Seega sea sammud saartele – seal on meri igas ilmakaares! Hiiumaa on tuntud oma unikaalsete randade poolest. Pidavat just Ristna rannas olema ka suure Euroopa mõistes haruldased tuule- ja laineolud. Lase lapsed merre möllama ja hüppa ise ka järgi. See vastamata e-kiri võib oodata.  

Hiiumaal olles tuleb kodurahu huvides kindlasti külastada ka Saaremaad. Kuigi ka Saaremaa on ümbritsetud kaunitest randadest, tasub siin külastada Saaremaale mitte nii omast Koigi raba, mis on ühtlasi Saare ainuke raba. Ümber järvede kulgev matkarada kubiseb erinevatest legendidest. Näiteks olevat Naistejärv tekkinud naiste, sealhulgas Suure Tõllu naise Pireti, pisaraist. Koigi järve on aga maetud aarded, mida valvavad vaimud, kes end ka inimesele pidid vahel näitama. Tasub uurida, miks naised nutsid ning millised need vaimud siis ka välja võiksid näha. Eesti oma seiklusfilm.  

Kui metsast on mindud mere äärde ja tagatipuks ära käidud ka omadega rabas, on hea vahepeal avastada ka mõnd kaugeks jäänud, kuid tutvumist ootavat Eestimaa linna. Meie soovitame soojalt taasavastada Võru linn, mis ei väsi aasta-aastalt üllatamast. Tamula järve ääres võib lastega veeta terve päeva supeldes, ronides, palli mängides või niisama lesides. Kui ujumisest ja ringijooksmisest on kered heledad saab sirge seljaga mööda Katariina alleed võtta suuna mistahes Võru kohviku või söögikoha poole, et end enne päeva lõppakordi - Võru linna keskväljaku külastamist - veel turgutada. Võrumaa kui võlumaa.   Me armastame loodust, kuid adume, et ka linnakeskkond on meile eluks vajalik. Esmajärjekorras ikka selleks, et mõista, kui hea on metsade keskel ja mere ääres. Üks ei välista teist. Et mitte liiga linnapoole olla, tuleb metsapoole kasvamisega alustada varakult. On Sinu kätes, et su lapsed selles suunas ka vaatama jääksid. 
Kirjutas: Anni Konsap